Meeldib,
jagan
 
Näita toitumisalast teavet
Lihastest
Lihastest

Tänu lihastele toimuvad kõik meie liigutused, olgu need siis teadlikud või mitte. Aga millest lihased koosnevad? Kuidas nad toimivad? Milliseid toitaineid on vaja nende kokkutõmmeteks?





Skeletilihaste anatoomia

Lihased koosnevad paljudest ärritatavatest ja kokkutõmbuvatest kiududest. Lihaskiud aga koosnevad tuhandetest müofibrillidest ehk mikrokiududest, mis omakorda sisaldavad peeneid aktiinifilamente ja jämedaid müosiinifilamente. Need filamendid asetsevad rühmadena sakromeerides ehk lihase kokkutõmbuvas osas. Peen filament koosneb aktiinimolekulidest, mis on mähitud tropomüosiinimolekuli ja mõnikord sisaldab troponiinimolekule. Jämedad filamendid koosnevad sabast ja müosiinipeast.





Energiaallikas

Talitlemiseks vajab lihas ATP kujul energiat. ATP-d (adenosiintrifosfaati) toodetakse Krebsi tsükli käigus raku mitokondrites. Normaalsetes tingimustes toodetakse seda glükoosist või glükogeenist (lihase glükoosivarud). Kui organismis on glükoosipuudus, toodetakse seda energiat muude ainevahetusprotsesside abil: - 40-minutilise füüsilise treeningu järel kasutatakse lipiide. Lipolüüs vähendab keharasva ja säästab glükogeenivarusid. Kui kõik muud energiaallikad on ammendunud, algab valgumetabolism. See on organismile kahjulik, kuna selle käigus kasutatakse organismi valke ning see põhjustab kudede hävinemist.  





Lihaste kokkutõmbed: kaltsiumi ja magneesiumi roll

Kui lihased on puhkeseisundis, peidab tropomüosiin (seotud troponiiniga) müosiinipea siduva osa aktiinil. Närvisignaali jõudmisel lihasesse sisenevad lihasrakkudesse kaltsiumiioonid. Need seotakse troponiiniga, mis muudab vormi ja eemaldab tropomüosiini. See toob välja müosiini siduva osa. Müosiinipeale kinnituv ATP-molekul vabastab seejärel energia, mis on vajalik aktiinile kinnitumiseks. Seejärel müosiinipea keerab ja tõmbab aktiinifilamendi endaga kaasa. Kaks filamenti libisevad üksteise vastas: sakromeer muutub lühemaks. See protsess toimub kõigis lihaskiududes samaaegselt ning lihas tõmbub kokku. Kaltsiumiioonid pumbatakse rakust tagasi välja, lihas lõdvestub. Siin tuleb mängu magneesium: see reguleerib raku kaltsiumi juurde- ja äravoolu. Seetõttu põhjustab magneesiumipuudus krampe: kaltsium jääb kontsentreerituna rakku ning lihas tõmbub pidevalt kokku.





Valkude roll

Aktiini- ja müosiinifilamendid koosnevad valkudest. Lihaskokkutõmbe ajal üksteise vastas libisemise tõttu saavad filamendid kahjustada. Seetõttu on kehalise vormi ja lihaste taastumise jaoks vajalik rikkalikult kõrge bioloogilise väärtusega valke sisaldav menüü.